Annetused ja toetused

· Kolmandast riigist tehtud maksed: Euroopa Liidu Üldkohus täpsustas, et väljaspool ELi asutatud erakondi ei saa käsitada erakondadena määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 tähenduses, sest nad ei ole moodustatud liidu kodanikest (25. novembri 2020. aasta otsus ACRE vs. parlament, kohtuasi T-107/19), ja seega ei või nad toetusi maksta. Kolmanda riigi ametiasutustelt, eraõiguslikelt isikutelt või üksikisikutelt annetuste saamise keeld on sätestatud määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklis 20.

· Seetõttu tuleb Euroopa tasandi erakondadele tehtud maksed vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 20 lõikele 6 viivitamata tagasi maksta, vastasel juhul peab amet määrama karistuse, mis on ette nähtud määruse artikli 27 lõike 2 punkti b alapunktis i.

· Määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 2 punkti 7 kohaselt hõlmab mõiste „annetus" lisaks otse sularahas makstavatele toetustele ka kaudseid makseid mis tahes muu tehingu kaudu, „mis toob asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale [...] majanduslikku kasu, välja arvatud liikmete makstavad toetused". See võib hõlmata kolmandate isikute vahelisi tehinguid, millega vabastatakse Euroopa tasandi erakond või sihtasutus maksetest, mida see Euroopa tasandi erakond või sihtasutus muidu oleks teinud.

• Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused võivad annetusi, millest on ametit teavitatud vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 20 lõikele 4 ning mille nad on saanud aastal N + 1, määrata aastale N üksnes väga erilistel asjaoludel.
• Selleks et amet saaks annetuse määramise aastale N heaks kiita, peavad Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused esitama dokumendid, mis tõendavad, et annetaja oli kõnealuse annetuse maksmise kohustuse võtnud juba enne aastat N + 1 ning et on olemas täitmisele kuuluv kokkulepe, et annetus makstakse aastal N.
• Sellised dokumendid tuleb ametile saata juba aastal N, isegi kui doonorilt ei ole veel makset saadud. Selleks sobib nt annetusleping või mis tahes lepingupõhine kokkulepe, ühepoolne kohustus, maksekorraldus, sellekohane teade, mis on saadetud näiteks kirja ja/või e-posti teel, arve jne.

• Annetuste seaduslikkuse hindamisel vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artiklile 20 peab amet kontrollima ja tegema kindlaks annetaja täpse isiku, kui sellise annetuse andmisega on seotud rohkem kui üks isik või üksus.


• Nii võib see olla näiteks olukorras, kus üks juriidiline isik kontsernis on annetusega seoses Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutusega otseses kontaktis, kuid vastava makse teeb lõpuks teine sama kontserni üksus.


• Sellises olukorras tugineb amet tegeliku annetaja põhimõttele, st hindab, millisest asjaomase kontserni üksusest makse tegelikult saadi. Sellega seoses võtab amet muu hulgas arvesse järgmisi asjaolusid:
  
  
  • milline üksus oli otseselt seotud makse õigusliku aluse loomisega (nt pidas läbirääkimisi sponsorlepingu üle)?
  
  
  • kas sellel üksusel oli õigus lepingu sisu ja maksetingimusi ise otsustada?
  
  
  • milline oli teise kaasatud üksuse roll ja ülesanne? Kas ta tegutses üksnes makseteenuse pakkujana või oli tal lepingu sõlmimisel vastutav roll?

• Igal juhul ei tohi ükski annetamisprotsessis osalev isik ega üksus (algataja ega maksja) olla olukorras, mis on määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 20 lõikega 5 keelatud.

• Vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 20 lõikele 4 teavitavad Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused ametit viivitamata üksikannetusest, mille väärtus ületab 12 000 eurot.


• Amet hindab igal üksikjuhul eraldi, kas ka ühe annetaja mitu makset kvalifitseeruvad üksikannetusena.
  
  
  • See võib nii olla näiteks juhul, kui annetajaga on sõlmitud eelkokkulepe, mille eesmärk on teha üks annetus, kuid makse tehti mitmes osas.
  
  
  • Kui sama annetaja teeb omal algatusel eraldi makseid, ei käsita amet neid makseid tavaliselt üksikannetusena, millest tuleb viivitamata teatada, kui kumuleeritud summad ületavad 12 000 eurot (ilma et see piiraks korrapärase aruandluse nõuete täitmist raamatupidamise aastaaruande koostamise käigus).

• Selleks et vältida maksete tahtmatut vastuvõtmist, eelkõige
  
  
  • ametiasutustelt ja üksustelt, kelle suhtes kõnealused ametiasutused võivad omada valitsevat mõju (keelatud määruse artikli 20 lõike 5 punkti c kohaselt, mille rikkumise korral on ette nähtud karistus), või
  
  
  • kolmandate riikide allikatelt (keelatud määruse artikli 20 lõike 5 punkti d kohaselt, mille rikkumise korral on ette nähtud karistus),

• soovitatakse Euroopa tasandi erakondadel ja Euroopa tasandi poliitilistel sihtasutustel enne annetuse vastuvõtmist hankida annetaja kohta usaldusväärset ja täpset teavet, sealhulgas
  
  
  • elu- või asukohariik ning
  
  
  • juriidiliste isikute puhul ka see, kelle kontrolli all nad on (nt asutamisdokumentide, põhikirjade jne abil).

• Selline teave peaks kajastuma ameti asjakohases aruandlusvormis ning annetustest, mille väärtus ületab 12 000 eurot, tuleks teavitada viivitamata.

• Vastavalt määruse artikli 2 lõigetele 7 ja 8 kujutab kaupade tarnimine, teenuste (sh laenud) osutamine või tööde teostamine turuväärtusest madalama hinna eest endast annetust või toetust, kui seda pakub määrusega tunnustatud liige [kollasega esile tõstetud osa peaks olema tegelikult hüperlink suuniste „tegeliku liikmesuse" osale - ja see ei peaks siis muidugi enam olema kollane]. Sellisel juhul ja asjakohases ulatuses kohaldatakse eelkõige määruse artiklis 20 sätestatud annetuste ja toetustega seotud teavitamis- ja piiravaid reegleid.


• Siiski ei kujuta kõik soodustused endast annetusi ega toetusi määruse tähenduses: sellega seosess tuleb hinnata soodushinna ulatust ja kohaldamist. Täpsemalt tuleks selleks, et teha kindlaks, kas kaupade, teenuste ja tööde pakkumist soodushinnaga tuleks käsitada annetusena või toetusena, võtta arvesse järgmist:
  
  
  • kas soodushind toob kasu konkreetselt Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele või toob sellele rohkem kasu kui teistele (mis viitaks annetusele või toetusele) või toob hoopis samal viisil kasu potentsiaalsete klientide rühmale, kes on eelnevalt kindlaks määratud objektiivsete kriteeriumide alusel (nt kõigile valitsusvälistele organisatsioonidele võimaldatav soodushind), ning igal juhul,
  
  
  • kas soodushind on vastuolus üldtunnustatud turupõhimõtetega (nt kauba või teenuse pakkumine alla omahinna) (mis osutaks annetusele või toetusele).